Hansa Liit on märgiline osa Euroopa ajaloost, mis on jätnud sügava jälje Eesti ajalukku. Selle muinasjutulises maailmas lõimuvad omavahel kauplemine, võim, poliitika ja kultuur.

Vahemikus 13. kuni 17. sajand lõi Hansa Liit unikaalse majandusliku ja poliitilise süsteemi, mis ühendas üle 200 Põhja-Euroopa linna, sealhulgas ka Eestimaa linnu. See oli kaupmeeste liit, mille eesmärgiks oli kaitsta ja soodustada vabakaubandust nende linnade vahel. Hansad olid omanäolised keskajal toimunud globaliseerumise etapid, mille käigus tekkisid üleeuroopalised kaubandusringid.

Eesti linnade kuulumine Hansa Liitu tähendas olulist majanduslikku ja kultuurilist arengut. Tallinnast ja Tartust said tähtsad kaubalinnad, mille kaudu ringlevad kaubad nii lõuna poolt (peamiselt teravili ja vaha) kui põhja poolt (peamiselt karusnahad, kala ja vaha). Hansade aja kaupmeestendi elulaad omakorda mõjutas oluliselt linnaruumi kujunemist ja arhitektuurilist stiili, mida saab näha ka tänapäeval.

Hansa Liidu lõpp märgib ühtlasi uue ajastu algust Euroopa ajaloos. 17. sajandi alguseks olid Hansa Liidu päevad loetud, sest uued rahvusvahelised võimukeskused olid tõusnud ja uued mereteeed avanenud. Kuid kuigi Hansa liit tuli ajaloo areenilt maha, jäi selle pärand jätkuvalt elama. Eestlased, kes täna jalutavad läbi vanalinna, näevad endiselt Hansa Liidu pärandit nii hoonete kujul kui ka inimeste vaimsuses ja väärtustes.

Lõpetuseks, Hansa Liit on väärtuslik tükk meie ajaloo puslest, millest ei saa üle ega mööda. Meie ajaloolise ja kultuurilise pärandi mõistmiseks tuleb mõista Hansa Liitu, mis on jätnud kustumatu jälje nii Eesti kui kogu Euroopa ajalukku. Sellest sügavast mõjust saavad aru vaid need, kes tunnustavad ajaloo mitmekesisust ja tahavad rohkem teada saada enda ja teiste rahvaste minevikust.