Hansa liit, mis ehitas Euroopas sajandeid tagasi ulatusliku kaubandusvõrgustiku üles, sai hakkama ülesandega, mille eest tänapäeva globaalsed korporatsioonid võtaksid kübarad maha – luua ühtne kaubavahetus, mis ületas eri kuningriikide ja kultuuride piirid. Sellel teemal on palju põnevat avastada ja mõista, kuidas meie kaasaegne ettevõtlus on sellest mõjutatud.

Hansa ehk Saksa kaupmeeste liit, mis tegutses 12. kuni 17. sajandini, ühendas sadu linna Saksamaalt, Taanist, Hollandist, Rootsi ja mujalt. Hanseti liikmed pidasid äri, kaubeldes kodus valmistatud toodete või naabruses toodetud kaupadega. Kogu võrgustik toimis omalaadse ühistuna, milles kõik liikmed said kasu üksteise kaubandustegevusest.

Hanseti kaupmehed pidasid regulaarselt koosolekuid, kus nad otsustasid, milliste toodete hindu suurendada või vähendada, milliseid tooteid importida või eksportida, milliseid laevu kasutada ja kus asuvate sadamate vahel kaubelda. See oli sisuliselt esimene regionaliseeritud turundusstrateegia, mida rakendati suurel määral.

Hanseti liidu mõjuvõim ja edukus ei peegeldu mitte ainult ajaloos, vaid ka nüüd meie igapäevastes eludes. Me oleme arhailistest turgudest arenenud globaalseks turundusvõrgustikuks, mida kannustab tehnoloogia ja digitaliseerimine. Siiski on maailmamajanduse põhimõtted – toormaterjalide ja kaupade liikumine ühest kohast teise, hinnakõikumised, pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine – need, mida hanseti liit keskajal edukalt rakendas.

Kokkuvõttes on Hanseti liidu ajalooline tähendus esimese suure kaubandusvõrgustikuna eitamatu, aga selle mõju kestab siiamaani, õpetades meile hindamatuid majandus- ja äritunde. Meie praegused majandus- ja ärimudelid põhinevad samadel põhimõtetel, mis juhtisid Hanseti liitu, tugevdades seoseid kaupmeeste, maade ja kaubavahetuse vahel. Ühendatud maailm, mida enamus meist täna tunneb ja selles osaleb, on otsene kõrvalsaadus sellest, mida Hanseti liit aastatuhandeid tagasi kujundas.