Sissejuhatus

Hansa liit ehk Hansa, mis etendada olulist rolli Keskaegses Euroopas, pakkus kaubandusele uut elu ja toetas majanduskasvu olulisel määral. Mis oli Hansa liit, kuidas see tekkis, milline oli selle mõju Euroopale ja miks see lõpuks lagunes?

Hansa liidu tekke- ja hiilgeaeg

Hansa liit tekkis 12. sajandil, eesmärgiga kaitsta ja edendada linnakodanike kaubandushuve. Selle moodustasid saksa kaupmeeste gildid ning liidu liikmeid iseloomustas omaaegne kaubanduse ja tööstuse koondamine. Hansa liidu hiilgeaeg saabus 14. ja 15. sajandil, mil sellega liitus suur hulk Põhja- ja Kesk-Euroopa linnu.

Selle aja jooksul sai liit enda alla ligi 200 linna, mis paiknesid praeguses Saksamaal, Soomes, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ning isegi Venemaal. Need linnad said Hansa liidu kaudu majanduslikke, õiguslikke ja poliitilisi eeliseid ning linnad kasvasid jõudsalt. Hansa laevastikud hõlmasid kõiki tollaseid olulisi kaubateid, ning nad kontrollisid kaubandust näiteks Skandinaaviaga.

Hansa langemine ja kadumine

Hoolimata Hansa liidu mõjuvõimust ja jõukusest, ei püsinud see igavesti. 16. sajandi alguseks oli liidu mõjujõud langenud ning see hakkas lagunema. Siinkohal tuleb mainida ka hansalinnade tähtsust – hansalinnad näiteks Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis on tänaseni säilitanud ajaloolise pärandi, mida Hansa liit endaga kaasa tõi. Paljud neist säilitavad oma keskaegset ilmet ja rikkalikku ajalugu.

Kokkuvõte

Hansa liit oli omal ajal tõeline kaubandusjõud, mis kindlustas ühisturvise ja -kaubanduse ning ühendas sadu linnu ja kaupmehi. Liidu lõpp tõi kaasa keskaegse kaubanduse kokkukukkumise, kuid selle mõjud, eriti arhitektuur ja linnaelu, on tunda siiani. Kuigi Hansa liit pole enam aktiivne, on selle mõjujõud ajaloos ja tänapäeval endiselt märgatav, eriti arhitektuuris ja linnaplaanides. Hansa liidu ajaloost õppimine aitab paremini mõista keskaegse Euroopa kaubandusstruktuure ning nende mõju tänasele Euroopale.