Hansa Liit on mõiste, mis on paljudele tuttav põhikooli ajalooõpikutest, aga mis tegelikkuses selle taga peitus? Tõepoolest, Hansa Liit oli keskajal üks Euroopa mõjukamaid kaupmeheorganisatsioone, mis paratamatult jäi Eestiski oma jälje. See blogipostitus keskendubgi sellele, milline oli Hansa Liit ja milline jäljetähtis roll oli tal kaubanduse arengus keskaegses Euroopas.

Hansa Liit tekkis ametlikult 13. sajandil, kuid selle juured ulatuvad Saksa kaupmeeste liberaalsesse ühendusse juba 12. sajandist. Nii nagu tänapäeval Euroopa Liit, oli Hansa Liit kaupmeeste ja linnade ühendus, mis soovis kaubandusvabaduse tagamiseks loobuda tollimaksudest, hõlbustada vaba liikumist ning muuta selle liikmetele kaubandus võimalikult kasulikuks ja turvaliseks. Hansa Liit koosnes rohkem kui 200 linnast, sealhulgas Riia, Tallinn ja Tartu.

Hansa Liit mängis olulist rolli keskaegse Euroopa majandusarengus, soodustades rahvusvahelist kaubavahetust, eriti vahemerepiirkonna linnade ja põhjamaade vahel. Näiteks osales Tallinn aktiivselt vahendajana Saksamaa ja Venemaa, aga ka Skandinaavia riikide vahel. Selline laiaulatuslik kaubavahetus soodustas majandusliku võimu koondumist linnadesse ning soodustas ka urbaniseerumist.

Samuti on Hansa Liit olulist rolli mänginud Eesti ajaloos. Hansa Liidu vahelises kaubandusaktiivsuses osalemine andis Eesti linnadele märkimisväärse majandusliku tõuke. Hansa Liidu tõttu sai Tallinnast oluline kaubanduskeskus, mõjutades sealset arhitektuuri ja linnapilti kuni tänase päevani. Hansa Liidu pärand on Eestis tähistatud igal aastal suvise Hansapäevade festivaliga.

Kokkuvõtteks, Hansa Liit mängis keskaegses Euroopas võtmerolli, soodustades kaubanduse arengut ja majandusliku võimu koondumist linnadesse. Samuti mõjutas Hansa Liit Eesti ajalugu, laiendades meie kontaktvõrgustikku ida ja lääne vahel ning jättes märgatava mõju meie kultuurmaastikule ja majandusele. Kõige selle tõttu võib öelda, et Hansa Liit oli keskaegne kaubandusimpeerium, mille mõju ulatub ka tänasesse päeva.