1. kuni 17. sajandini viis kindlate linnade ühendus nimega Hansa Liit põhja Euroopa majanduse jõulisele tõusule. Selle külgetõmbejõud oli see, et see soodustas võrdset ja turvalist kaubandust ning tõi kaasa majandusliku jõukuse.

Sissejuhatus

Hansa Liit, Vana-eesti ka Hansa või Hansaliit, oli omal ajal tõeline merenduslik ja kaubanduslik suurmogul. Moodustatud 13. sajandil Saksamaal, laienes see oma õitsengu ajaks hõlmates sadu linnu Põhja- ja Kesk-Euroopas, ulatudes Lõuna-Rootsist kuni Venemaani välja. Hansa Liit kujutas endast mitmeti mõtestatud kaubandus- ja kaitsekooslust, mille liikmeteks olid peamiselt linnad.

Hansa Liidu kõrgaeg

Hansa Liidu kõrgaeg jäi 14. kuni 15. sajandisse. Hansa Liidu laevastik kontrollis suurel hulgal Läänemere ja Põhjamere kaubandusteedest, tagades kaubavahetuse ohutuse ja organisatsiooni. Hansakatsed olid suurimad ja võimsaimad laevad, mis võimaldasid kaubelda suure hulga kaupade nagu soola, tera, veini, vaha, vaik ja nahaga.

Hansa Liidu allakäik

1. sajandil hakkas aga Hansa Liidu mõju vaibuma võrreldes kasvava konkurentsiga madalmaadest ja Inglismaalt. Lõpuks hääbus liit 17. sajandil, kui tema domineerimine kaubanduse üle Põhjameres ja Läänemeres lõppes uute kaubandusliitude tõusu tõttu.

Kokkuvõte

Hansa Liit jättis Põhja- ja Baltimaadele püsiva mõju. Selle liidu võimu ajastul kasvasid linnad ja kaubandustegevus saavutas õitsengu. Kui Hansa Liidu ajastu lõppes, ei saavutanud Põhja-Euroopa kaubandus enam kunagi sellist domineerimist Põhjameres ja Läänemeres.

Hüpates ajas sajandeid ettepoole, on kõik endiselt põnevil, kui meenub meelde Hansa Liidu ajastu. Selle kaubandusjõu ja võrgustiku mõju saab tunda tänaseni, hõlbustades kaubandust ja majandustegevust mitmesugustes kaubandusliitudes ja -anomaates.