Hansa Liit oli keskaegse Põhja-Euroopa võimsaim kaupmeeste ja linnade ühendus. Liidu pärand on Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis nähtav tänapäevani: vanalinnade kaupmeestemajadest kuni hansapäevade traditsioonini.

Kuidas Hansa Liit tekkis?

Sõna „Hanse” tähendas algselt meeste salka ehk võõral maal tegutsevat kaupmeeste ühendust, mis kaitses ühiselt oma vara. Liidu juhtlinn oli Lübeck, millest sai 1143. aastal esimene saksa linn Läänemere kaldal. Eri aegadel kuulus liitu umbes 160 linna, korraga umbes sada. Hiilgeajal kontrollis Hansa Liit suuremat osa Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest.

Kaubateed ja kontorid

Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod–Tallinn–Visby–Lübeck–Hamburg–Brugge–London. Liidu olulisemad kaubakontorid asusid Novgorodis, Londonis, Bruggesis ja Bergenis, kuigi need linnad ise liitu ei kuulunud. Kaubeldi näiteks karusnahkade, vaha, kala ja teraviljaga.

Eesti hansalinnad

Tänapäeva Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult soodsas kohas asuv Narva liitu ei pääsenud, sest Tallinn kartis konkurentsi ja oli selle vastu.

Hansapäevad

Hansapäevad olid liidu linnade esindajate kokkutulekud, kus arutati ühiseid asju. Kui linnad hakkasid liidust lahkuma, jäid hansapäevad harvemaks ja viimased peeti 1669. aastal. Liitu pole aga kunagi ametlikult laiali saadetud: Bremenit, Lübeckit ja Hamburgi nimetatakse ametlikult hansalinnadeks tänini.

Miks Hansa Liit nõrgenes?

16. sajandil liidu mõju vähenes. Põhjusteks olid uute riikide tugevnemine, katkuepideemiad, kaubateede nihkumine pärast Ameerika avastamist ning Moskva poolt vallutatud Novgorod. Idapoolsele hansakaubandusele tõmbas lõpliku joone alla Liivi sõda (1558–1583).

Allikad

• Vikipeedia: Hansa Liit